Vajate hotelli?
  • Tuba #1
    Täiskasvanud
    Lapsed
    Lapse vanus
Peatumiskoht
Saabumine
Lahkumine
Külalised ja toad
Tubade arv
  • Tuba #1
    Täiskasvanud
    Lapsed
    Lapse vanus
Riigist Galerii Kus peatuda? Seotud artiklid

Horvaatial ehk tuhande saare riigil on olemas kõik vajalik, et seda kutsutaks „puhkuste maaks“.  2600 tundi päikest aastas on Euroopa keskmisest rohkem, mis tähendab, et Horvaatia on üks päikeselisemaid mererannikuid kogu maailmas. Teised põhjused, mis Horvaatias on mõnus puhata, on merevee temperatuur, puhtus, selgus ja Horvaatia randade klassifikatsioon.

Kuigi Aadria mere pikimad rannajooned kuuluvad Itaaliale ja Horvaatiale, eelistavad itaallased veeta oma puhkust Horvaatia kuurortides, kuna siinne vesi on hulga puhtam kui Itaalias. Dinara mäed laiuvad peaaegu tervel Horvaatia rannikul, kaitstes seda põhja- ja lõunatuulte eest ja tagades vee puhtuse. Kuna mägedest voolavad jõed ei saa merre setteid ja mulda viia, on Horvaatia Rivieras meres nähtavus koguni kuni 50 m sügavusele! Nendes osades algab supelhooaeg mais, kui veetemperatuur on 17-18 kraadi, ning juulis-augustis jõuab see 26 kraadini. Vahel on vesi veel septembris ja oktoobris soojem kui õhk.

Horvaatia rannad, millest enamikus puudub tavapärane liiv, jagunevad kolmeks: betoonrannad, kus saab päikest nautida renditud rannatoolil või oma saunalinal, väikeste kividega rannad, mis on umbes samasugused, ning looduslikud rannad, mis asuvad kaljude vahel ja kus inimestele meeldib romantikat otsida. Igatahes leiavad kõik siit endale midagi meelepärast, sest mandri-Horvaatia rannajoon on 1777 km pikk ja lähedalasuvaid saari ümbritseb veel 4059 km maad.

Kuna Horvaatia on maailma esimene riik, kus 1958. aastal nudism legaliseeriti, tulevad siia kokku nudistid kogu Euroopast. Kuigi nende jaoks on mõeldud spetsiaalsed alad, võib aadama- ja eevakostüümides külastajaid näha mujal – arvatakse, et kogu Horvaatia rannik aitab naha- ja hingamisteede haigustest vabaneda.

Kokku on Horvaatial 1 244 saart. Kõigist Lõuna-Euroopa riikidest on rohkem ainult Kreekas. Krka, Cres, Brač, Hvar, Korčula – need on vaid mõned Horvaatia tuntumatest saartest. Kõigil neil on midagi eripärast ja ainulaadset. Pidevalt on asustatud ainult 65 saart. Kõige mõnusam on saari külastada jahi või paadiga. Brijuni rahvuspark ehk üks riigi ilusamaid parke asub Kornati saarestikul, mis koosneb 147 saarest.  Kuulsa Jugoslaavia juhi Broz Tito suveresidents asus samuti Kornatil.

Põhjast lõuna poole liikudes koosneb mandriosa rannik kolmest piirkonnast: Istria poolsaar, Kvarner ja Dalmaatsia. Esimeses neist on tunda Veneetsia vaimu. Istria poolsaar varustas Itaalia kanalilinna ehituseks vajalike kividega. Paljud selle väikesed külad on siiamaani tiivuliste lõvidega kaunistatud. Üks Istria vanimaid ja tähelepanuväärsemaid arhitektuurimonumente on amfiteater – suur hoone, mis annab aimu Vana-Rooma võimust. Siin võitlesid üksteisega gladiaatorid ja lavastati merelahinguid. Praegu korraldatakse amfiteatris, kuhu mahtus kuni 23 000 pealtvaatajat, maailmakuulsate muusikabändide ja ooperilauljate kontserte.

Poreči linna tuntuim vaatamisväärsus on UNESCO kaitse all olev 5. sajandist pärit Eufraasia basiilika, mis on kuulus oma mosaiikide poolest. Istria ilusaim pärl aga on Rovinj. Selle kunagi saarel asunud linna kitsad looklevad tänavad on hingematvalt ilusad. Nendest tänavatest üles minnes jõuate mäe otsas asuva Püha Eufemia kiriku juurde, kus hoitakse iidses kivisarkofaagis linna kaitsepühaku Püha Eufemia säilmeid. Selliste väikelinnade külastamine võimaldab kogeda riigi ehedat arhailist vaimu, mis on põimunud soojade kohalike tavade, lõunamaise külalislahkuse ja muretusega.

Kvarneri piirkond sobib ideaalselt mägironimise huvilistele. Siin pakutakse suurepäraseid mägironimisprogramme koos maitsva rahvusliku õhtusöögi ja kohaliku raki maitsmisega.

Dalmaatsia on väidetavalt Horvaatia populaarseim ja kõige paremini reklaamitud piirkond. See on riigi kitsas ja piklik lõunaosa, kus on kõige rohkem saari. Selles piirkonnas asuvad populaarsed linnad Zadar, Šibenik, Trogir, Split ja Dubrovnik. Igaühes neist on vähemalt üks objekt – või terve vanalinn – mis on UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud.

Veel üks huvitav nähtus, mis on enamjaolt Dalmaatsiaga seotud, on polüfooniline laul ehk klapa, mida esitavad 4-6 meest. Spliti vanalinnas Diocletianuse palees esinevad klapa grupid on kindlasti vaatamist väärt.

Merest veidi kaugemal Lika piirkonnas asuv Plitvice järvede rahvuspark on üks Horvaatia populaarsemaid ja tuntumaid turismisihtkohti. See on riigi kaheksast pargist vanim ning sai alguse Jugoslaavia ajal. Siin näete kuutteist karstijärve, mis asuvad erinevatel kõrgustel merepinnast. Nendest läbi voolav Korona jõgi moodustab tuhandeid jugasid ja koskesid. Turistiteedel jalutades tunnete, nagu viibiksite paradiisis.

Horvaatias olles soovite võib-olla külastada ka kõrvalriikides asuvaid huvitavaid kohti. Populaarsemad kohad, kuhu sõita, on näiteks Veneetsia ning Postojna koobas või Predjama loss Sloveenias.

Ärge unustage nautida ka Horvaatia kööki. Läbi aegade on seda mõjutanud Ungari, Itaalia ja isegi Türgi toidukultuurid. Te lihtsalt peate proovima lambaliha, mida pakutakse merest veidi kaugemates piirkondades. Nagu ka ülejäänud endised jugoslaavlased, on horvaadid hullud čevapi (kandilised hakklihakotletid) järele. Mereäärsetel aladel domineerivad kala- ja mereannitoidud. Nendest soovitaksin kindlasti proovida kaheksajalasalateid, mis sobivad imeliselt värskendavaks suveroaks. Ärge unustage ka kohaliku veini ja rakit, mis mõlemad sobivad väga hästi kuulsate Horvaatia juustudega.

Kus peatuda?

loading...