Vajate hotelli?
  • Tuba #1
    Täiskasvanud
    Lapsed
    Lapse vanus
Peatumiskoht
Saabumine
Lahkumine
Külalised ja toad
Tubade arv
  • Tuba #1
    Täiskasvanud
    Lapsed
    Lapse vanus
Riigist Galerii Kus peatuda? Seotud artiklid

Väike, aga mitte kokku pressitud, ilus, aga mitte pealetükkivalt – Šveitsi krooniks on Alpid, riigile annab vormi finantsvõimsus ja seda kujundab neutraalse riigi staatus. Lisame ka selle, et kellad on kas Šveitsi omad või tavalised – sama kehtib ka taskunugadele. Isegi Šveitsi pangad on midagi enamat kui vaid tavalised pangad. Ja ärgem unustagem ka Šveitsi šokolaadi...

Šveitsis on kõik mugav, ligipääsetav, hästi läbi mõeldud ja kaasaegne – Šveits on ilus, aga ka kallis. Siin on järved, kosed ja mäed isegi linnades.

Prantsuse sarm, Saksa pedantsus ja Itaalia elurõõm – Šveitsis on keeled, kultuurid, iseloomud ja traditsioonid põimunud nagu eksootilises kokteilis. Siin on alati igasuguseid sündmusi toimumas. Eriti huvitavad on Šveitsi rahvapeod: rahvuslikud joodeldamisega (sõnadeta laulmine) muusikafestivalid, rahvuslikud saepuruvõitlused, lehmakarja ajamine mägiaasadele, suurte kivide heitmine, lehmavõitlused...

Kunagi oli Šveits vaene Euroopa riik. Nüüd on see suurepärane näide sellest, kuidas rikkaks saada, hoides eemale mujal riikides aset leidvatest muudatustest ja ümberkorraldusprojektidest. Enamiku inimeste jaoks tähendab Šveitsi sarm pragmaatilisust ja kainet meelt. Riigi 400 aastat vana neutraalsus on nüüd saanud selle sümboliks: šveitslased ei hooli, millist keelt keegi räägib või milline välja näeb; nad ei hooli, kui inimesed kogu aeg telefonide küljes ripuvad või neist jultunult pilti teevad – nad lihtsalt naeratavad või käituvad, nagu ei paneks seda tähelegi. Ainus asi aga, mida Šveitsi inimesed ei salli, on kõva lärm – nad alandavad rääkides isegi omaenda häält.

Šveitsi lojaalsus on juba legendaarne, mida kinnitab fakt, et Vatikani kaitseb Šveitsi kaardivägi. Riik on tuntud ka selle poolest, et siin korraldatakse palju rahvahääletusi. Räägitakse, et kui Šveitsi keskel asuv Luzerni linn otsustas oma kongressisaali kuulsa Prantsuse arhitekti Jean Nouveli projekti järgi ümber ehitada, pidid korraldajad korraldama mitmeid rahvahääletusi ja kohalikega koostööd tegema tõestamaks, et hoone ei riku maastikku.

Riigi suuremad linnad, mis asuvad Alpide jalamil, on samuti võluvad. Zürich, Genf, Lausanne, Luzern – need on kõik tuntud nii Euroopas kui kogu maailmas.

Samanimelise järve põhjakaldal asuv Zürich on Šveitsi suurim linn. Seda peetakse üheks maailma tähtsaimaks finantskeskuseks ning siin asub ka enamik Šveitsi äri-, kaubandus- ja kultuuriasutusi. See on ka üks kallimaid linnu maailmas.

Sellel ilusal linnal on rikkalik ajalugu ja ilusad traditsioonid ning ka selle külalislahkus on teada-tuntud. Juba ainuüksi muuseume on Šveitsis vähemalt viiskümmend. Lisaks nendele on ka sadu kunstigaleriisid, kus korraldatakse suurepäraseid näitusi, ja vanu kirikuid ning looduslikke vaatamisväärsusi. Zürichist saavad alguse enamik üleriigilisi rongireise, mille jooksul saab nautida imelisi Alpe.

Genf, suuruselt teine linn Šveitsis, on rahvusvahelise diplomaatia keskus. Arvestades, et siin asuvad ÜRO peakorter, Maailma Kaubandusorganisatsioon, Punane Rist ja paljud muud rahvusvahelised organisatsioonid, kutsutakse seda ka maailma pealinnaks. Kuigi enamik inimesi Genfis räägib prantsuse keelt, on siin elavate ja töötavate välismaalaste suure arvu tõttu inglise keel tähtsuselt teine.

Genf on tuntud teadus- ja innovatsioonikeskus, kus keskendutakse peamiselt tuumateadusele, telekommunikatsioonile ja biotehnoloogiatele ning korraldatakse teadussümpoosiume.

Rahvusvahelise Olümpiakomitee peakorter asub Lausanne’is. See linn meelitab turiste oma huvitava ja mitmekesise ajalooga.

Kuna Luzerni lähedal asuvat nelja kantoni järve peetakse Šveitsi kõige ilusamaks järveks, on see turistide hulgas väga populaarne. Linnulennult meenutab järv kolmepealist kaardus sabaga draakonit. Luzerni kõige tähtsam atraktsioon on Golden Round Trip, mis tähendab üle järve ujumist, köisraudteega Pilatuse mäele sõitmist ja köistõstukiga alla tagasi sõitmist.

Legendi kohaselt on mägi saanud nime Pontius Pilatuse järgi. Pärast Jeesuse ristilöömist sattus Juuda prokuraator põlu alla ja sooritas enesetapu. Kuhu ta ka maeti, torm tõi tema surnukeha alati maa alt uuesti välja. Lõpuks toodi Pilatuse säilmed siia kaugele Alpi mägedesse ja visati sügavasse järve. 14. sajandil oli Luzerni valitsus sunnitud inimestel mäkke ronimise ära keelama, kuna kardeti Pontius Pilatuse vaimu ja siin esines torme ja laviine. See keeld kestis mitu sajandit.

Šveits ei ole riik, kus teiste turistide jälgedes ringi vaadata – siin ei ole turistide horde. Statistika kohaselt aga tuleb kuni 90% neist, kes riiki korra külastanud on, siia vähemalt paar korda veel tagasi. Paljud kuulsused ostavad villasid väikestesse imeilusatesse Šveitsi linnakestesse, lootes pääseda avalikkuse ja linnamelu eest.

Kus peatuda?

loading...