|
Eelmisel sajandil nimetati linna idamaade Pariisiks. Vaadates praegu kõiki neid kõrguvaid hooneid, tuleb sageli meelde Araabia Ühendemiraatide pealinn.
|
Aserbaidžaani pealinn Bakuu on üks maailma ilusamaid sadamalinnu. Bakuu asub Absheroni poolsaare lõunakaldal ehk naftarikka Kaspia mere läänekaldal. See on suur tööstus- ja kultuurikeskus, mis on koduks enamikule naftapuurimise, naftatöötlemise, autotööstus-, ehitusmaterjali-, elektrotehnika-, laevaparandus- ja muudele ettevõtetele. Linn on ka tuntud raudteesõlm ja Kaspia mere sadam. Bakuus on 11 kõrgharidusasutust, 3 ülikooli, 30 muuseumi, 7 teatrit ja palju muid teadusele ja kultuurile orienteeritud asutusi.
Eelmisel sajandil nimetati linna idamaade Pariisiks. Vaadates praegu kõiki neid kõrguvaid hooneid, tuleb sageli meelde Araabia Ühendemiraatide pealinn – võlgnevad ju Bakuu ja Dubai mõlemad oma rikkuse naftale.
Bakuu nüüdisajastamine aga tundub miskipärast kuidagi kunstlik – terve linn näeb nüüd välja nagu ehitusplats. Dubai ja Bakuu vahel on alanud tõeline võistlus futuristlike arhitektuuriideede realiseerimises – mõlemad linnad palkavad samu arhitekte ja teostavad väga sarnaseid projekte. Uusi tänavaid, parke ja pilvelõhkujaid ehitatakse kogu aeg.
Õhtu saabudes lööb linna kolmest kõrgeimast pilvelõhkujast koosnev Flame Towersi hoonekompleks tuledes särama, nagu põleks kolm hiigelsuurt leeki. Neid hooneid peetakse riigi 3 miljoni elanikuga pealinna sümboliks.
Linna moodne mitmeks otstarbeks mõeldud kompleks, kus 3 aastat tagasi toimus Eurovisiooni lauluvõistlus, ehitati välgukiirusel. Hoone asub rahvuslipu väljaku lähedal – siin väljakul asub Guinnessi rekordite raamatusse kantud lipumast. Masti kaalub 300 kg ja on 162 meetrit kõrge. Masti tipus lehvivat lippu on linnas igalt poolt näha ja see on eriti muljetavaldav öösel, kui seda valgustavad võimsad prožektorid.
Paljudele turistidele meeldib ka moodne Heydar Aliyevi kultuurikeskus, mis sai oma nime üle 10 aasta tagasi meie hulgast lahkunud Aserbaidžaani presidendi järgi. Räägitakse, et pealtvaates meenutab hoone poliitiku allkirja.
Õnneks on uued ehitusprojektid vana ja väärtusliku arhitektuuri suhtes austavad – Bakuu oli ja on endiselt idamaiselt värvikas linn. Bakuu vanas osas asuvad Aserbaidžaani khaanide viimsed säilmed – võimsas 15. sajandist pärit Shirvanshahide dünastia palees. Lähedalasuv Neitsitorn ehitati 12. sajandil ja seda peetakse linna mitteametlikuks sümboliks.
Bakuus on ka palju muid arhitektuurilisi mälestusmärke – kindlused, paleed jne. Paljud nendest asuvad Icheri Sheheri kindluse territooriumil, kust leiate üle 10 iidse mošee ja õppeasutuse ehk madrasa.
Mingil hetkel suunduvad kõik Bakuu külastajad pikale jalutuskäigule Kaspia mere äärsele promenaadile. See armastatud puhkeala on täis palmipuid, rododendrone, plataanipuid, purskkaeve, lugematuid väikeseid välikohvikuid, kinosid ja muid kultuuri- ja meelelahutusasutusi.
Puu- ja köögiviljarikkad Aserbaidžaani toidud on väga maitsvad, aga enne välja sööma minemist soovitame kindlasti kohalikega rääkida – kui te ei tea, võite parimat toitu pakkuvatest mittemidagiütleva väljanägemisega majakestest lihtsalt mööda kõndida.
Kuna enamik aserbaidžaanlasi on moslemid, sisaldavad enamik toite lamba-, veise- või kanaliha. Kuna paljudes söögikohtades puuduvad menüüd, peate selgelt ütlema, mida soovite. Muidu loeb ettekandja lihtsalt kõik traditsioonilised söögid ette ja hakkab tooma hunnikute viisi snäkke, mida te ei tellinud. Kui te ei täpsusta, milliseid te ei soovi, peate nende kõigi eest maksma – isegi siis, kui te neid ei puutunudki. Selline on kohalik tava. Te ei pea aga loomulikult kõigist snäkkidest loobuma – pidage lihtsalt meeles, et Bakuu on kallis linn ja väljas söömine veel kallim.
Kus peatuda?
