Vajate hotelli?
  • Tuba #1
    Täiskasvanud
    Lapsed
    Lapse vanus
Peatumiskoht
Saabumine
Lahkumine
Külalised ja toad
Tubade arv
  • Tuba #1
    Täiskasvanud
    Lapsed
    Lapse vanus
Soovitatav hotellid
Sofitel Casablanca Tour Blanche
Sofitel Casablanca Tour Blanche
TripAdvisor hinnang arv: 1186
Vaata rohkem
Art Palace Suites & Spa
Art Palace Suites & Spa
TripAdvisor hinnang arv: 119
Vaata rohkem
Kenzi Basma
Kenzi Basma
TripAdvisor hinnang arv: 41
Vaata rohkem
Kenzi Tower
Kenzi Tower
TripAdvisor hinnang arv: 706
Vaata rohkem
Rohkem hotelle
Linnast Galerii Kus peatuda?

Casablanca on nelja miljoni elanikuga Maroko suurim linn ja majanduskeskus. Sellegipoolest ei veeda turistid nii suurtes tööstuslikes linnades väga palju aega. Enamasti on nende ainsaks eesmärgiks siin peatumisel vaid ümberistumine järgmisele lennukile või rongile. Ja ehkki Casablanca ei ole ka just kõige eksootilisem Maroko linn, siis raha lõhn siin on tuntav. Enamik eurooplasi ja ameeriklasi seostavad kosmopoliitset Casablancat hea elu, rikkuse ja seiklustega. Näiteks tuntakse Casablancat ka siinsete kunstigaleriide ja moodsate rõivadisainerite poolest.

Elutempo ja iseloomu poolest meenutab Casablanca Lõuna-Euroopa linnu: heitlikud päevad, lühikestes seelikutes ja kõrgeid kontsi kandvad naised ning noored paarid, kes ei karda klubides või kohvikutes üksteisel käest hoida. See on ka linn, kus inimesed hingavad päevastest autoummikutest sudust õhku ning on krooniliste ühiskondlike ja sotsiaalsete probleemide, nagu näiteks agulite laienemise ohvrid. Kuigi laiad puiesteed, hästi hooldatud pargid, purskkaevud ja koloniaalaegne arhitektuur jätavad jõuka linna mulje, on Casablanca siiski kontrastide linn.

Foto tehtud 123rf.com.  

Casablanca sai alguse seitsmendal sajandil eKr berberite asulana ja hiljem kasutasid roomlased ja foiniiklased kasutasid seda sadamana. Arvati, et keskajal kuulus linn suure Berberi kuningriigi ehk Anfa alla.

Viieteistkümnendal sajandil sai Anfa vabalinnaks, mida röövlid ja piraadid kasutasid pelgupaigana. Seepärast vallutasid portugallased selle 1468. aastal, ehitasid siia kindluse ja nimetasid linna ümber Casa Blancaks, mis otseselt tähendab valget maja. Hiljem langes linn hispaanlaste kätte ja varsti pärast seda taas portugallastele. Aastal 1755 hävitas maavärin suure osa linnast.

Foto tehtud 123rf.com.  

Üheksateistkümnendal sajandil Prantsuse võimu all linn taaselustus ja laienes. Juba enne Teist maailmasõda oli pool Casablanca elanikkonnast pärit Euroopast. Maailmasõdade ajal ehitasid ameeriklased sellesse strateegiliselt tähtsasse kohta oma sõjaväebaasi.

Hassan II ülikool rajati siin 1967. aastal. Linn on kuulus ka peente ornamentidega kaunistatud Hassan II mošee poolest, mis on suurim kogu Aafrikas. See on rabavalt suur, mahutades korraga siseruumidesse 25 000 inimest ja 80 000 mošee platsile.

Muidugi on värvilises ja kosmopoliitses Casablancas muudki kui vaid üks mošee. Siin on ka ÜROle pühendatud väljak, Medina-nimeline vanalinn, Muhammad V mälestuseks ehitatud väljak, kuninglik palee, Habouse kvartal, Anfa linnaosa ja Ain Diabi rannaäärne tee, kust võib leida palju väikseid restorane ja basseine. Populaarne külastuspaik on ka Casablanca katedraal ehk suurepärane näide Maroko moodsast arhitektuurist.

Foto tehtud 123rf.com.  

Casablanca ühistranspordisüsteem on hästi arenenud. Siin on raudteed, kiirteed, Mohhamad V nimeline rahvusvaheline lennujaam ning maailma üks suurimaid tehislikke meresadamaid. Enamus kaubavedu nii Marokost välja kui riiki sisse toimub Casablanca kaudu. Põhilised ekspordiartiklid on teravili, nahk, vill ja fosfaadid. Casablanca on ka riigi põhiline tööstuskeskus, tootes nii konservkala, jahu, mööblit, ehitusmaterjale, klaasi kui ka tubakat.

Pärast selle kokkuvõtte lugemist soovitame teil kindlasti vaadata ka 1942. aasta samanimelist Ameerika draamafilmi ning seejärel muidugi osta endale lennupiletid Casablancasse, et omal käel paljud Maroko kohta levivad müüdid ümber lükata.

Kus peatuda?

loading...