Vajate hotelli?
  • Tuba #1
    Täiskasvanud
    Lapsed
    Lapse vanus
Peatumiskoht
Saabumine
Lahkumine
Külalised ja toad
Tubade arv
  • Tuba #1
    Täiskasvanud
    Lapsed
    Lapse vanus
Soovitatav hotellid
Radisson Blu Plaza Hotel
Radisson Blu Plaza Hotel
TripAdvisor hinnang arv: 1182
Vaata rohkem
Hotel Katajanokka
Hotel Katajanokka
TripAdvisor hinnang arv: 1376
Vaata rohkem
Glo Hotel Kluuvi
Glo Hotel Kluuvi
TripAdvisor hinnang arv: 1286
Vaata rohkem
Haven
Haven
TripAdvisor hinnang arv: 880
Vaata rohkem
Scandic Paasi
Scandic Paasi
TripAdvisor hinnang arv: 1115
Vaata rohkem
Rohkem hotelle
Linnast Mida vaadata? Galerii Kus peatuda?

Helsingi on üks külmemaid pealinnu maailmas. Pole ime, et turistid kõhklevad siia tulemast. Aga siin on põhjamaine loodus, mäed, hulgaliselt väikeseid saari, kristallselge vesi, huvitav arhitektuur ning soojendusega kõnniteed ja juba nende pärast tasuks Soome pealinna külastada vähemalt korra.

Helsingi asub Soome lahe põhjakaldal Uusimaa vallas. Koos lähedalasuvate Espoo, Vantaa ja Kauniaineni linnadega moodustub Suur-Helsingi, kus elab kokku üle miljoni inimese. Helsingi asub 315-l sildadega ühendatud saarel.

Lisaks on see Soome tööstus- ja kultuurikeskus. Siin asub palju auto-, laeva-, elektri-, tekstiili-, keemia- ja toidutööstusi. Samuti on siin mitu metrooliini, suur sadam ja rahvusvaheline lennujaam.

Foto tehtud 123rf.com.  

Linna sümboliteks peetakse vahtraid ja oravaid. Seda tänu sellele, et igas mikrorajoonis on vähemalt mõni roheline ala, mis on täis jäneseid ja oravaid. Aegajalt tegeleb linnavalitsus nende kasvu ohjeldamisega, aga natukese aja pärast on loomade arvukus jälle tõusnud endisele tasemele. Helsingi pargid on koduks nii faasanitele kui hirvedele.

Helsingi maastik koosneb madalatest graniitmägedest nagu ka ülejäänud Lõuna-Soome loodus. Linna kõrgeim punkt asub 62 m kõrgusel merepinnast Kivikko linnaosas. Soome pealinn on hajutatud laiali paljudele saartele ja lahtedele. Kõige kuulsamad saared on: Seurasaari, Lauttasaari ja Korkeasaari, kus asub Soome suurim loomaaed ning saar-kindlus Suomenlinna.

Foto tehtud 123rf.com.  

Linna asutas 1550. aastal Rootsi kuningas Gustav I konkureerimaks hansalinna Revaliga (praegune Tallinn). Sellegipoolest jäi Helsingi paljudeks aastateks lihtsalt üheks väikeseks rannikulinnaks. 1710. aastal surid enamus linnaelanikest musta katku tõttu.  Linn hakkas lõpuks kasvama peale seda, kui 18. sajandil ehitati Sveaborgi sadam.

Helsingist sai tähtis linn, kui Venemaa okupeeris Soome 1812. aastal. Sellel ajajärgul sai linn juurde palju Sankt-Peterburile omast neoklassitsistlikku arhitektuuri. 1917. aastal sai Helsingi Soome pealinnaks.

Mõned rohkem tuntud turismimagnetid on: klassikastiilis endine Parlamendihoone, Püha Miikaeli kirik, rahvusliku romantismi stiilis linna raudteejaam, ja Finlandia-talo.

Foto tehtud 123rf.com.  

Põhja Valgeks linnaks kutsutav Helsingi on kuulus oma vee poolest. See on nii puhas, maitsev ja kvaliteetne, et seda eksporditakse paljudesse veepuuduse käes kannatavatesse maadesse. Üks nendest maadest on Saudi Araabia, mis on ostnud joogivett Soomest juba aastakümneid.

Teine Helsingi turismimagnet on turuplatsil (Kauppatori) asuv Havis Amanda purskkaev.  Mitteametlikult peetakse seda meeste kaitsjaks. Usutakse, et kui mees tahab oma viljakust tõsta, peab ta pesema oma nägu purskkaevus ja karjuma „Rakastaa!“ („Armastama!“) kolm korda.

Foto tehtud 123rf.com.  

Soomes määratakse liiklustrahvid rikkuja tegeliku palga järgi. See tähendab, et kes rohkem teenib, see maksab ka rohkem. Piletita sõitmise eest ühistranspordis määratakse siiski kõigile ühesugune trahv – 80 eurot. Jalgrattad on siin väga populaarsed. Helsingis on üle 1000 kilomeetri rattateid.

Huvitav fakt on, et kesklinna kõnniteed ja tänavad ei ole talvel libedad, sest neid soojendatakse altpoolt. Seetõttu sulab jää ja lumi kiiresti ära.

Mida vaadata?

Kus peatuda?

loading...