Vajate hotelli?
  • Tuba #1
    Täiskasvanud
    Lapsed
    Lapse vanus
Peatumiskoht
Saabumine
Lahkumine
Külalised ja toad
Tubade arv
  • Tuba #1
    Täiskasvanud
    Lapsed
    Lapse vanus
Soovitatav hotellid
Hotel Christiania Teater
Hotel Christiania Teater
BUTIIKHOTELL
TripAdvisor hinnang arv: 92
Vaata rohkem
General Hotell
General Hotell
TripAdvisor hinnang arv: 58
Vaata rohkem
Scandic Asker
Scandic Asker
TripAdvisor hinnang arv: 218
Vaata rohkem
Quality Hotel Expo
Quality Hotel Expo
TripAdvisor hinnang arv: 438
Vaata rohkem
Comfort Grand Central
Comfort Grand Central
TripAdvisor hinnang arv: 1214
Vaata rohkem
Rohkem hotelle
Linnast Galerii Kus peatuda?

Oslo on üks Euroopa väiksemaid pealinnu ja kuna selle ümbrus on pea igas suunas kaetud metsiku loodusega, on see ideaalne valik matkamiseks ja turismiks. Oslot nimetatakse mõnikord ka lõvide linnaks ning see meeldib turistidele oma keskaegse arhitektuuri tõttu ja meelitab ka võimalusega nautida kõikvõimalikke lõhest valmistatud toite.

Foto tehtud 123rf.com.  

Linna piires asub 40 saart ja 343 järve, millest suurimad on vastavalt Malmøya (0,56 km²) ja Maridalsvannet (3,91 km²). Maridalsvanneti järv on muide ka linna lääneosa peamine joogiveeallikas. Lisaks sellele katab Oslo kaarekujulise tüki maast Oslofjordi lahe põhjaosa ümber, mis peaaegu ristub Nesoddeni poolsaarega, ulatub otse linna ette ja asub Oslo lõunaosas. Ülejäänud linna ümbritsevad rohelised künkad ja mäed, millest kõrgeim on Kjerkeberget (629 m).

Kuigi Oslo rahvaarv on väiksem kui paljudes teistes Euroopa linnades, on selle territoorium üsnagi suur. Linnas on palju parke ja välja arendamata piirkondi, mistõttu linn on ruumikas ja roheline. Oslo elanikud kiitlevad sellega, et kus iganes ka asute, park või mõni muu roheline ala on alati maksimaalselt 15-minutilise jalutuskäigu kaugusel.

Loodushuvilised leiavad palju huvitavat Oslos ja selle äärelinnades, mida ümbritsevad mäed, kaljud, metsasalud ja saared. Soovitame teil külastada Akershusi kindlust, Norra rahvamuuseumi, Vigelandi parki, Oslo ooperimaja, raekoda ja Norra parlamendihooneid, millest enamik asub turistide hulgas populaarsel Johansgate tänaval.

Foto tehtud 123rf.com.  

Norra legendide järgi asutas Kuningas Harald III Oslo aastal 1048. Hiljutised arheoloogilised kaevamised aga näitasid, et praegusel Oslo territooriumil asus palju kristlaste haudu juba üle 1000 aasta tagasi, mis tähendab, et seal elati juba siis. Seega tähistas Oslo aastal 2000 oma 1000. sünnipäeva.

Aastal 1624 hävis linn tules ning selle ehitas hiljem lahe vastaskaldale Akershusi kindluse lähedale üles Taani kuningas Christian IV, kes pani linnale nimeks Christiania ning see nimi püsis aastani 1925. Aastatega arenes linn aeglaselt Norra kultuuri ja kaubanduse keskuseks.

Foto tehtud 123rf.com.  

Paljud linna arhitektuurilistest vaatamisväärsustest ehitati 19. sajandil. Nende hulka kuuluvad kuningaloss (1825-1848), Storting (parlamendihoone) (1861-1866), Oslo ülikool, rahvusteater ja Oslo börs. Linn on olnud koduks paljudele maailmakuulsatele kunstiinimestele, nagu Henrik Ibsen, Edvard Munch, Knut Hamsun ja Sigrid Undset (viimased kaks on saanud Nobeli kirjanduspreemia). Aastal 1850 edestas Oslo Bergeni ja sai kõige suurema rahvaarvuga linnaks Norras.

Oslos on niiske mandrikliima, suviti jääb temperatuur vahemikku 12-22 soojakraadi ja talvel -7 kuni 0 kraadi. Suvel on Oslos merevee keskmine temperatuur umbes 18 kraadi.

Foto tehtud 123rf.com.  

Enne Oslosse tulekut säästke kindlasti raha, sest hiljuti avaldati, et see on üks kallimaid linnu maailmas – ajakirja Forbes andmetel on Oslo isegi kallim kui Zürich ja Genf. Odavamad söögikohad Oslos on Aasia restoranid ja sööklad, kus lõuna maksab umbes 10-15 eurot.

Foto tehtud 123rf.com.  

Esmapilgul võivad Oslo inimesed – nagu enamik norrakaid – tunduda ebaviisakad ja naeratada või vabandada, kui teid tõukavad, aga see on lihtsalt põhjamaine karakter. Muide, ärge kohalikele kehva ilma üle kaevake – nad ei mõista teid, sest nende arvates ei ole olemas halba ilma, on vaid valed riided.

Tuleb ära märkida, et Oslo elanikud, nagu ka enamik norrakaid, söövad hommikusööki kell 11:00 ja lõunat 15:00. Umbes kell 20-21 õhtul söövad nad „õhtueinet”, mis tavaliselt koosneb vahvlitest või saiakestest ja teest.

Kus peatuda?

loading...