Vajate hotelli?
  • Tuba #1
    Täiskasvanud
    Lapsed
    Lapse vanus
Peatumiskoht
Saabumine
Lahkumine
Külalised ja toad
Tubade arv
  • Tuba #1
    Täiskasvanud
    Lapsed
    Lapse vanus
Soovitatav hotellid
Bride's Glen Framhouse B&B
Bride's Glen Framhouse B&B
TripAdvisor hinnang arv: 1
Vaata rohkem
Clontarf Castle
Clontarf Castle
TripAdvisor hinnang arv: 3453
Vaata rohkem
Loughkiern B&B
Loughkiern B&B
TripAdvisor hinnang arv: 11
Vaata rohkem
Almanii B&B
Almanii B&B
TripAdvisor hinnang arv: 191
Vaata rohkem
San Juan
San Juan
TripAdvisor hinnang arv: 83
Vaata rohkem
Rohkem hotelle
Linnast Mida vaadata? Galerii Kus peatuda?

Kui küsite Dublini elanikult, kuidas elu läheb, kuulete üsnagi tõenäoliselt kuulsa Yates’i tsitaati: „Kõik on muutunud, täiesti muutunud.” Kui sellesse 2000 aasta vanusesse linna jõuate, näete ise, kui kiirelt ja otsustavalt see viikingite linn on muutunud dünaamiliseks ja moodsaks Lääne-Euroopa linnaks. Ning Iirimaa pealinna ei külasta mitte ainult emigrandid, vaid ka turistid.

Dublin on Iirimaa kultuuri-, haldus- ja ärikeskus. Selles asub ka riigi suurim sadam, mis avaneb Iiri merele. Linna nimi tuleneb iirikeelsest sõnast Doubh-linn, mis tähendab musta tiiki või pillirooga kaetud linna, mis pole enam kaugeltki mitte pädev kirjeldus moodsa Dublini oluliselt erksamale ilmele.

Panoraamvaade öisele Dublinile
Foto tehtud 123rf.com.  Panoraamvaade öisele Dublinile

Linn, mis sädeleb sadades toonides ja värvides, andis elu ühele maailma kuulsaimatest rokkbändidest – U2. Kolmandik Iirimaa rahvast – umbes 1,2 miljonit inimest – elab Dublinis ja selle äärelinnades. Kohalikud ütlevad, et see on noore inimese linn, mida ei saa enamiku teiste Euroopa linnade kohta öelda. Sööklates söömine läheb maksma umbes 6 eurot, toidu ostmine poest umbes 3-4 eurot ning kohvikutes ja restoranides söömine läheb maksma palju enam.

Vaid mõne aastakümnega kasvas Iirimaa majandus nii kiirelt, et mõned hakkasid riiki nimetama Keldi tiigriks. Majanduskasv avaldas suurt mõju nii Dublinile kui kogu Iirimaale, mis muutus nii kiirelt ja täielikult, et oli aastaks 2000 peaaegu äratundmatu.

Tuleneelaja Dublini tänavafestivalil
Foto tehtud 123rf.com.  Tuleneelaja Dublini tänavafestivalil

Dublin asutati aastal 988 ja selle esimesed elanikud olid viikingid. Iirlased on pidanud relvadega oma linna kaitsma mitmeid kordi – 9. sajandil vallutasid Dublini taanlased, kelle 1171. aastal ajasid siit välja inglased. Dublin kasvas pidevalt ja sai 18. sajandiks riigi suurimaks linnaks.

Kui mõned varemed ja arheoloogilised leiud välja arvata, siis viikingite pärandit siit eriti ei leia. Dublin oli pikka aega suhteliselt igav ja vanamoodne linn, aga pärast tiigrihüpet muutus energiliseks ja trendikaks. Nüüd on see täis ööklubisid, mõnusaid kohvikuid, kalleid restorane ja kuulsaid kauplusi. Luksuslikke ostukeskusi, prestiižseid hotelle, galeriisid ja nišikinosid leiab peaaegu igalt Dublini tänavalt. Aga ärge unustage ka arhitektuuri, kirikuid, traditsioonilisi pruulikodasid ja pubisid, mis eksisteerivad kõrvuti moodsate ehitiste ja meelelahutushoonetega.

Kui soovite nautida pühadeaegseid pidustusi, soovitame Dublinit külastada märtsi keskel, kui Püha Patricku päev on täies hoos – tulge ja nautige suurepärast paraadi ning imetlege rohelise, valge ja oranži värviga küllastunud tänavaid.

Püha Patricku päev Dublinis
Foto tehtud 123rf.com.  Püha Patricku päev Dublinis

Dublini kliima on mereline ja mõõdukas; suvel kõigub temperatuur +10 ja +20 vahel ning talvel langeb paar kraadi alla nulli või püsib koguni +10 ringis. Golfi hoovus muudab küll kliima pehmemaks, aga külm põhjatuul ei lase teil siiski valvsust kaotada. Kohalikud naljatavad, et nende riigis on ainult kliima, ei mingit ilma.

Liffey jõgi jagab Dublini kaheks osaks, mis said tagasihoidliku suurusega kesklinna peamisteks piirkondadeks, kus on lihtne jalgsi ringi liikuda. Linna lõunaosast leiate kõige populaarsemad turismiobjektid, nagu Trinity kolledž, Kristuse kirik, Püha Patricku katedraal, Dublini kindlus, Guinnessi õlletehas, linnapargid ja Dublini surnuaed. Ringkäik õlletehases maksab 14,4 eurot (või vähem, kui broneerida veebist), samas kui sissepääs Dublini kindlusse maksab ainult 4,5 eurot. Võite tasuta külastada ka Iiri rahvamuuseumi või minna botaanikaaeda, mis asub 3 km kaugusel kesklinnast.

Kus peatuda?

loading...